[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuulutama ‹37›

1. midagi avalikult, ametlikult teatavaks tegema (suuliselt v. kirjalikult). Sõda kuulutama. Kohtuotsust kuulutama. Uue seaduse kehtimahakkamisest kuulutati rahvale kirikukantslist. Pärast mitmetunnilist istungit kuulutati vaheaeg. Kuulutas ajalehes, et tal on maja müüa. Edumeelsed kuulutasid avalikult, et toetavad uut korda. || kedagi v. midagi avalikult kellekski v. millekski, teat. seisundis olevaks tunnistama. Kuningaks, keisriks, presidendiks, pealikuks kuulutama. Endine asumaa kuulutati iseseisvaks. Katoliku kirik kuulutas Jeanne d'Arci pühakuks. Looduskaitsealaks kuulutatud piirkond. Mees kuulutati tagaotsitavaks. Kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. Koosolek kuulutati avatuks. Diskussioon kuulutati lõpetatuks. Kõrgkoolis kuulutati mitu kohta vakantseks. Määrus, seadus kuulutati kehtetuks. Võlad kuulutati kustutatuks. *Sümbolistid kuulutasid oma õpetajaks Paul Verlaine'i.. N. Andresen. *Riik oli kuulutatud sõjaseisukorda. Väeosades kästi moodustada väljakohtud.. K. Rumor. || maha kuulutama. *Hilda kuulutati täna esimest korda kirikus ... Madjakuga. O. Luts.
2. rääkima, seletama, ütlema, teada andma. Ruttas teistele head uudist, oma rõõmu, muret, kartusi kuulutama. Kaupmehed kuulutasid laadaplatsil valju häälega oma kaupa. Mis sellest ikka võõrastele, kogu maailmale kuulutada! Ta kuulutas suure suuga kõigile, mis ta teel nägi. „Palun kõiki lauda istuda!” kuulutas perenaine pidulikult. „Seda ei või mingil juhul lubada!” kuulutasin resoluutselt. Marika kuulutas, et tema ei tule homme kaasa. *Valvsa ja terase haraka kädistamine, kes kõike näeb ja kõigest kuulutab, päästab mõnegi looma elu. O. Tooming. || piltl millestki märku v. tunnistust andma. Kellahelin kuulutab vahetunni lõppu, tunni algust. Raekoja kell kuulutas südaöötundi. Vabrikuvile kuulutas tööpäeva algust. Lõokesed ja kuldnokad kuulutavad kevade saabumist. *Varsti kuulutab vägev norskamine, et väsimus tast on võitu saanud. E. Vilde. *Söö kui hästi, aga nägu seda ei kuuluta. P. Krusten.
3. jutlustama, levitama, propageerima. Jumalasõna, evangeeliumi, ristiusku kuulutama. Kuulutati võrdsust ja vendlust. *Ma kuulutasin üht aadet. G. Suits.
4. ennustama, ette kuulutama. Oraakel kuulutas kreeklastele võitu. Kaardimoor kuulutas kaartidelt tulevikku. Käevaataja oli talle kuulutanud pikka iga, rikast meest. Jutlustaja kuulutas viimsepäeva tulekut. Ta kuulutas oma vastastele kadu. Kaardid ei kuulutanud talle midagi head. *Nagu saunaeit suvel kuulutanud, nõnda see ka oli: Krõõdal sündis tütar. A. H. Tammsaare. || saabuva, tulevikus toimuva kohta tunnistust andma, midagi aimata laskma. Meeste vihased näod kuulutasid kurja, ei kuulutanud midagi head. Kõik taevamärgid kuulutasid ilmamuutust. Pikad varjud kuulutasid õhtu lähenemist. *Tuul rebib pilvi, kisub kübaraid peast, kuulutab sula. J. Semper.

ette kuulutama
ennustama, kuulutama (4. täh.) Mustlaseided kuulutasid käejoonte järgi tulevikku ette. Talle kuulutati ette, et ta sureb noorelt. Vanarahvas oskas ilma ette kuulutada. Usuti, et sabaga täht kuulutab ette sõda. *Siiski kuulutasid kõne all olevad väljaanded ette ilmaliku kirjanduse algust.. R. Põldmäe.

maha kuulutama
van abielluda soovijate nimesid kirikus avalikult teatavaks tegema. *Kolm nädalat kuulutan teid kirikus kantslist maha ja siis võin paari panna. A. H. Tammsaare.

välja kuulutama
ametlikult, avalikult teada andma (vahel ka ühtlasi sellega kehtestama). Kuulutati välja mobilisatsioon, sõjaseisukord, vabariik, amnestia, valimised. Ajaleht kuulutas välja lühijutuvõistluse. Instituut kuulutas välja konkursi vabade kohtade täitmiseks. Töölised kuulutasid välja üldstreigi. Etendus, koosolek on juba välja kuulutatud. *Isegi siis, kui paavst Husi kirikuvande alla pani, ei julgenud Praha peapiiskop paavsti bullat välja kuulutada. L. Metsar (tlk).

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv